Ruth Lesson 8
- Alisha Barkman
- Apr 30
- 6 min read

Ruth 8
Dr. J. Vernon McGee
Iwe, mwirin an Ruth a uta o feilo pwe epwe rus, Boaz a alluk ngeni noun kewe chon angang aluwol o apasa, “Oupwe mwut ngeni neminan pwe epwe rus me lein ekkewe piluk, nge ousap pinei.
Oupwe pwal uttawu ekkoch umwun parli seni ekkewe piluk o likiti ngeni neminan pwe epwe rusi, nge ousap apwungu [Ruth 2:15-16].
Boaz a ureni noun kewe chon angang pwe repwe pwari kirekiroch ngeni Ruth. Ekkewe chon woungaw ra mochen nom arap ngeni ekkewe chon angang, pwe repwe tongeni angei ekkewe umwun parli mi mwirino. Nge ewe soufonu epwe ureniir pwe resap arapoto, pun repwe chok tapweto me towaw. Nge Boaz a ureni ekkewe chon angang pwe repwe mwut ngeni Ruth pwe epwe rus lefiler, lein ekkewe piluk ir ra pilukufengeni. Mi fen makketiw lon alluk pwe ika ekkewe chon angang repwe monluki eu piluk lemal, resap liwinsefal pwe repwe angei. Eli Boaz a pwal achema ngeniir usun ei alluk. A pwal ureniir pwe ika emon leir epwe kuna Ruth pwe a nom lukun sokurun, iwe, epwe uttawu ekkoch umwun parli seni ekkewe piluk o likiti ngeni Ruth epwe rusi. Ika ewe fopwul epwe kokko, “Ooi! Oua monlukalo ei piluk ikei; oupwe liwinsefal o angei” nge ekkewe chon angang repwe kokkosefal o apasa, “Apw, aisap tongeni liwinsfal. Kopwe angei fanitom.”
Iwe, Ruth a rus lon ewe tanipi tori lekuniol, mwirin, a wichi minne a rusi: nge ukukun rusian parli ina epwe ukukun eu iifa [Ruth 2:17].
Ruth a opwuli ekkewe pilukun parli i a rusi pwe ekkewe foun repwe turuwu, nge ukukun rusian parli a tori ina epwe ukukun eu iifa. Masouwan eu iifa a tori 8 gallon. Choun eu iifan parli a tori 48 paun! Auchean eu iifan parli a lölö ngeni ukukun met emon epwe tongeni angei pwe liwinin an angang lon ukukun eu ran. Ewe fefin mi mä pwuluwan a fokkun win!
Iwe, a ekieta rusian we o feilong lon ewe telinimw: o inen pwuluwan a kuna minne a rusi: Ruth a pwal uwawu lussun ewe mwongo a iseis mwirin an möt o a fang ngeni Naomi.
Nge inen pwuluwan a apasa ngeni i, “Ia ka rus ie ikenai? Nge ia ka angang ie? Epwe feioch ewe mwan e afaliik.” Iwe, neminewe a aporausa ngeni inen pwuluwan we usun ewe mwan i a angang ren, o a apasa, “Iten ewe mwan ngang ua angang ren ikenai, Boaz [Ruth 2:18-19].
Lupwen Ruth a uwato ei watten ukukun foun ira lon imwer, Naomi a fokkun mairu! A eis, “Ia ka angang ie ikenai? Mi chok fat pwe a wor emon a afaliik, o a alisuk.” Ruth a ureni Naomi meinisin. Tori iei, Ruth esap silei ion Boaz, nge lupwen Naomi a rongorong itan, a esila.
Iwe, Naomi a apasa ngeni pwuluwen noun we, “Ewe Samol epwe efeiochu atena, i esap likitalo an kirekiroch ngeni ekkewe mi manaw me ekkewe mi malo.” Naomi a pwal ura, “Ei mwan i emon märärich mi kan ngeni kich, chon selani ach famili [Ruth 2:20].
Sia pwal neneiruk ren ei alluk, allukun ewe chon sele, pun esap wor ach alluk mi wewe ngeni.
Kot A wesewesen emweni Ruth lon ena ranin lupwen i a tou pwe epwe rusi parli. A tolong lon tanipin ewe chon selani ar famili. Lon ei pwuk Ruth sia tongeni kaeo usun ewe allukun ewe chon selani famili. Sia fen kaeo usun pwal eu alluk mi amairu, ewe alluk Kot A fori pwe aramas repwe tumwunu ekkewe chon woungaw. I A mwut ngeni ekkewe chon woungaw pwe repwe ömmwöluch lon tanipin ekkewe soufonu.
Iwe iei sia allea usun ewe alluk usun ewe chon sele, a makketiw lon Lifitikos sopwun 25. Ei alluk a auchea ngeni fonu, aramas, me fefin mi malo pwuluwer.
Boaz i märärin Elimelek. Ua meefi pwe semen Elimelek me semen Boaz ir pwipwi. Iei minne, Naomi a apasa pwe Boaz i emon märärir mi kan ngeniir.
Sipwe nengeni ei alluk lon ewe Allukun Moses. A mak lon Lifitikos 25:23-24, “Ousap amömöfócheelo ewe fonu, pokiten ewe fonu wesewesen fonuei, nge ami oua chon ekis me chon siamu won reei. Iwe, leemelen unusen ewe fonu oua nom lon, oupwe awora mwumwutan an ewe chon amömölo fonu epwe tongeni möönisefali fonuan.” Pwal wokisin 25, “Are emon me leimi ami ekkewe chon Israel a woungawelo o a amömölo óch kinikinin fonuan, pwal are emon märärin mi kan ngeni a feito pwe epwe möönisefali ewe fonu, iwe, epwe möönisefali minne pwiin a amömölo.” Iei ewe alluk faniten möönisefalin fonu. Lupwen ekkewe noun Israel ra tolong lon ewe Fonuen Pwoon, ir ra fonueni ewe fonu. Nge are emon chon Israel a woungawelo, o a osun móóni, iwe, a tongeni amömölo fonuan. Nge iteiten lime ier, ewe fonu epwe liwinsefal ngeni familien ewe aramas e amömölo ewe fonu. Iei ewe ierin Supili. Nge eli i a amömö fonuan ekiselo chok me mwirin ewe fansoun Supili. Wewen pwe pwal emon aramas epwe fonueni ewe fonu lon ukukun lime ier. Eli atewe a lulo ierin fansoun an amömölo ewe fonu. I epwe malo me mwen epwe fis sefal ewe fansoun Supili. Atewe a fokkun feioch are a wor emon aramasan mi pisekisek a tongeni möönisefali ewe fonu fanitan.
Ei alluk a pwal faniten aramas. A mak lon Lifitikos 25:47-48, “Nge are emon chon ekis ika emon wasola mi nom unukum a pisekisekilo, nge pwiim we chon Israel mi nom unukun a woungawelo, pwe a amömölo pwisin inisin ngeni ewe chon ekis ika ewe wasola mi nom arap ngonuk, are ngeni emon eterekesin ewe chon ekis, emon epwe tongeni möönisefali mwirin an amömölo pwisin inisin. Emon me lein pwiin kana a tongeni möönisefali.” Ika a wor emon mwan mi woungawelo, a fen amömölo fonuan, o noun kewe ra echik, iwe, atewe a tongeni amömölo pwisin inisin pwe epwe wiliti emon kinrosi. Epwe angang ngeni noun masta tori ewe ierin Supili. Eli atewe epwe malo lupwen a chuen chok emon kinrosi. Nge eli a wor emon tettelin seman mi pisekisek. Tettelin seman a feito, a uwawu noun pwes o a poputa le alleanawu ekkewe chön móóni, pun a apasa, “Neto, use mochen pwe tettelin nei epwe emon kinrosi.” Iwe, ewe mwan mi pisekisek a mönatiw liwinin ewe kinrosi, pwe epwe ngaselo. Ewe mwan a möönisefali aramasan, pwe atewe epwe tongeni ngaselo.
Lon ei alluk faniten an emon epwe möönisefali minne mi amömölo, sia kaeo usun ewe Samol Jesus Kraist. Kraist I nouch Chon Sele mi kan ngenikich. Ina popun a mak lon ewe Testament Sefo pwe Kraist A mööni kich. A mööni kich pwe kich sipwe tongeni unusen ngaselo seni fotekin ach tipis.
Boaz a awewe ngenikich wisen emon chon sele. Ese makketiw lon alluk pwe atewe epwe fokkun möönisefali ewe fonu o pwuluweni Ruth. A wor an pwuungun filata. Esor ngawan an atewe esap mööni ewe fonu o pwuluweni ewe fefin. Sipwapw allea usun pwal emon mwan a kan ngeni Elimelek lap seni Boaz. Atewe a wor an tufich pwe epwe möönisefali ewe fonu o pwuluweni Ruth, nge esap mochen. Ese tongei Ruth. Nge Boaz a tongei Ruth; ina popun a mochen möönisefali ewe fonu. En me ngang sia chon tipis mi mwalechelo. Ika Kot Esap mochen mööni kich, esap wor ngawan. Nge I A tongei kich. Kot A möönikich pokiten A tongei kich. Iei sia kuna usun An Kot tong, lon ei liosun awewe mi echipwor usun ewe fin Moab me Boaz lon fonuen Israel
Iwe, Ruth ewe fin Moab a apasa, “Atewe a pwal ureniei, ‘Kopwe nom chok ren nei kewe chon angang aluwol, tori ra awesalo meinisin angangen ai ras.’”
O Naomi a apasa ngeni Ruth pwuluwen noun we, “Mi mwirino, nei fopwul, pwe kopwe chok eti noun kewe chon angang fefin, pwe aramas rete sereta wóm me lon pwal eu tanipi.”
Iei minne Ruth a nom arap ngeni noun Boaz kewe chon angang fefin le rurus tori wesilon resin parli me resin wiit; o a nonnom ren inen pwuluwan we [Ruth 2:21-23].
Ewe resin parli me resin wiit ra fis lon ukukun wonu wiik. Iteiten ran, Ruth a feilo seni ewe telinimw pwe epwe rus lon tanipin Boaz. Lupwen ra wes me angang pun a pwin, eli Boaz a fiti Ruth le liwinsefal ngeni ewe sopw, pwe epwe tumwunu ewe fefin lupwen ra fetal won al. Eli ekkewe chon Bethlehem ra kapasfengen lefiler o apasa, “Nouch we Boaz a kuna emon atongean.” Ua pwal meefi pwe Naomi a pwal nenewu seni asammwachon imwan o a kuner. A fokkun fat pwe Boaz a tongei Ruth, o a mochen selani.
A fokkun echipwor pun mi wor ach Chon Amanaw mi tongei kich, A feito fonufan pwe Epwe selani kich.
Met sia kaeo?
1. Masouwan eu iifa a tori ______ gallon.
2. Kraist I nouch ________________________________ mi kan ngenikich.
3. Pwata Boaz a mochen möönisefali ewe fonu?________________________
Comentarios